HND akustilise plaadi mõte hakkas tõsiselt idanema peale Viru Folgil tehtud etteastet 6. august 2010. Ma olin sunnitud googeldama seda kuupäeva, nii palju on vett jõudnud merre voolata. Blogi väidab, et me alustasime me esimese loo salvestamist 1. aprill 2012 ning looks oli "Kui sa vaid saad". Lugu oli raadiotes edukas ning sai kõvasti eetriaega.
Kuidas aga me aga jõuame plaadini robustselt 8 kuud hiljem?
Ise ka juurdlen selle üle ning põhjuseid on umbes kaks:
1. me oleme rämedad laiskvorstid
2. kui me ennast kokku võtame siis laiskus asendub perversse perfektsionismiga ning me oleme võimelised salvestama ühte partiid lugematu arv kordi. Siinkohal sobib tsiteerida Thomas Edisoni:
"I have not failed 700 times. I have not failed once. I have succeeded in proving that those 700 ways will not work. When I have eliminated the ways that will not work, I will find the way that will work."
Viimased nädalad on möödunud ühtses hägus täis lindistamist ja miksimist ning lugematuid vaidlusi, teste ning ootamatuid lahendusi. Albumi materjali salvestamine ja produktsioon on tehtud meie majas ( va süntesaatorid, mis on võluväel ilmunud meie dropboxi ) meie oma vahenditega. Arvutasime just eile Andiga kell üks öösel pitsat nosides ning Gleni mastereid oodates, et palju me oleksime teenust ostes raha kulutanud ning see summa oleks olnud muljetavaldav. Me kahjuks ei ole pidanud arvestust, kuid tõenäoliselt on meil siin plaadi peal ca 1200 inimtundi tööd. Paralleelselt oleme ehitanud ka stuudiot ning on olnud nii edu kui ka ebaedu. Oleme seadmeid läbi kõrvetanud ning teinud muid kaheldavaid valikuid mis on ilmselgelt protsessi üks osa. Aga sellest saab väljuda ainult tugevama ning targemana sest loogiliselt võttes kõrbevad ju nõrgimad lülid mille aeg tuleb ükskord niikuinii. Samas on aegajalt veel mingeid kiikse mis korduvad täpselt nii ebaregulaarselt, et ma pole viitsinud nende tagamaid välja uurida. Plaat aga on nii valmis kui üks asi HND puhul üldse saab kunagi valmis olla. Ma olen täiesti valmis selleks, et saadame masteri trükki, samal ajal tuleb aga kõne, et "sorri mehed aga see närib mu hinge välja, teise salmi kolmas sõna PEAB olema 2Db valjem, kui me seda ei tee siis kuulame järgmised 10 aastat et me oleme jobud". Ja siis me muidugi peatame kõik pressid, läheme öösel stutsi, teeme muutused, ajame voodist välja Gleni ning anname hommikul parandatud versiooni uuesti trükki.
Viimased nädalad on möödunud ühtses hägus täis lindistamist ja miksimist ning lugematuid vaidlusi, teste ning ootamatuid lahendusi. Albumi materjali salvestamine ja produktsioon on tehtud meie majas ( va süntesaatorid, mis on võluväel ilmunud meie dropboxi ) meie oma vahenditega. Arvutasime just eile Andiga kell üks öösel pitsat nosides ning Gleni mastereid oodates, et palju me oleksime teenust ostes raha kulutanud ning see summa oleks olnud muljetavaldav. Me kahjuks ei ole pidanud arvestust, kuid tõenäoliselt on meil siin plaadi peal ca 1200 inimtundi tööd. Paralleelselt oleme ehitanud ka stuudiot ning on olnud nii edu kui ka ebaedu. Oleme seadmeid läbi kõrvetanud ning teinud muid kaheldavaid valikuid mis on ilmselgelt protsessi üks osa. Aga sellest saab väljuda ainult tugevama ning targemana sest loogiliselt võttes kõrbevad ju nõrgimad lülid mille aeg tuleb ükskord niikuinii. Samas on aegajalt veel mingeid kiikse mis korduvad täpselt nii ebaregulaarselt, et ma pole viitsinud nende tagamaid välja uurida. Plaat aga on nii valmis kui üks asi HND puhul üldse saab kunagi valmis olla. Ma olen täiesti valmis selleks, et saadame masteri trükki, samal ajal tuleb aga kõne, et "sorri mehed aga see närib mu hinge välja, teise salmi kolmas sõna PEAB olema 2Db valjem, kui me seda ei tee siis kuulame järgmised 10 aastat et me oleme jobud". Ja siis me muidugi peatame kõik pressid, läheme öösel stutsi, teeme muutused, ajame voodist välja Gleni ning anname hommikul parandatud versiooni uuesti trükki.
Plaat ei ole enne valmis kui ma seda reaalselt käes hoian.
